(1) Pidev-Praegune laadimine
Pidev-voolu laadimine viitab aku laadimisele kindla voolukiirusega. Ühe vooluväärtusega laadimisel põhjustab liiga madal laadimisvool liiga pika esialgse laadimisfaasi. Vastupidi, liiga kõrge laadimisvool põhjustab aku laadimispinge hilisemates etappides liiga kõrgeks, mis paneb elektroodid olulisele pingele.
(2) Pideva-pingega laadimine
Pideva-pingega laadimine säilitab kogu protsessi vältel fikseeritud laadimispinge. Kuigi see meetod suudab laadimisvoolu automaatselt reguleerida vastavalt aku laadimisoleku (SOC) muutustele laadimise ajal, on selle puudused märkimisväärsed: laadimiskiirus on aeglane. Laadimise algfaasis võib aku liiga madal pinge põhjustada laadimisvoolu liiga suureks muutumist, mis võib akut kahjustada, lühendada selle eluiga või isegi muuta selle kasutuskõlbmatuks.
(3) Püsivool-Konstantse pinge laadimine
Konstantse vooluga -konstantse pingega laadimine on praegu liitiumakude jaoks kõige laialdasemalt kasutatav laadimisviis. See meetod hõlmab esmast laadimist konstantse vooluga, kuni aku pinge saavutab etteantud pingetaseme, misjärel akut laetakse konstantsel pingel. Pideva -pingefaasi ajal väheneb laadimisvool järk-järgult. Kui vool langeb nulli lähedale või 0,02 C-ni, loetakse aku täielikult laetuks. See meetod ühendab nii konstantse-voolu kui ka konstantse-pingega laadimise eelised: see tagab, et alglaadimisvool ei ületa konstantse-voolufaasi ajal aku nimivoolu, parandades samal ajal laadimise efektiivsust konstantse{10}}pingefaasis.
(4) Impulsslaadimine
Impulsslaadimine tähendab aku laadimist konstantse impulssvooluga. Esialgne etapp hõlmab pidevat-voolu laadimist madala vooluga. Kui aku pinge jõuab etteantud pingetasemeni, rakendatakse laadimise jätkamiseks impulssvoolu. See meetod annab piisavalt aega depolariseerimiseks, võimaldades akul rohkem energiat salvestada.
